[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

uurima ‹42›

1. (tähelepanelikult jälgides) püüdma midagi välja selgitada v. teada saada. a. hoolega, pingsalt vaadates. Poiss uuris peeglist oma nägu: kas habe juba kasvab? Piiril uuriti viisasid väga põhjalikult. Mehed uurivad uut masinat siit ja sealt, küll eest, küll tagant. Uuris mind kaua, tükk aega, pealaest jalatallani. Eit uurib suure tähelepanuga, uudishimulikult kõiki möödujaid. Uuris ja uuris, aga viga üles ei leidnud. Uurib rahapaberit luubiga, et kas on ikka ehtne. Enne tütrega abiellumist uuritagu hoolikalt, milline ta ema on. Käis muudkui väljas ilmaolusid uurimas. Part uuris teraselt ümbrust, enne kui pesale lähenes. Koer jäi seisma, kogu aeg üksisilmi võõraid uurides. Mõõdab tulijat uuriva pilguga. *Kaks paari vihast kiirgavaid silmi imesid endid teineteisesse, kaks võitlejat uurisid teineteise kangust .. E. Vilde. || süvenenult lugedes. Piiblit uurima. Kontserdijärgsel päeval uuris tšellist hoolega kõiki ajalehti. Uurib juba teist nädalat aiandusalast kirjandust. Uurisime kaua menüüd. b. küsitledes. „Mida sina ka asjast arvad?” uuris onu. Kohe hakkasid kõik kangesti uurima, kuidas eksam läks. Mis te uurite ja pärite nii palju! *Aga mis ma ikka – eks sa uuri ise edasi, kui Juuliga jutule saad .. M. Raud. c. (üldisemalt, abstraktsemalt). Arst uuris patsiendi kaebuste põhjusi. Kirjanik peab olema elu ja maailma igakülgselt uurinud. Julgeolekuteenistus uuris inimeste meeleolusid. Vanas eas hakkab inimene sageli oma sugupuud uurima. Muri uuris nuhutades külalist. Uuriv 'tausta, põhjusi vm. selgitav' ajakirjandus. *Revident uuris ja puuris oma pool päeva, lõgistas arvelõkatseid ja kriipseldas paberile arvusid. E. Männik. d. teaduslikku uurimistööd tegema. Bioloog uurib elusloodust. Orbiidile saadeti järjekordne süstik kosmost uurima. Dissertant on uurinud üle 300 haigusjuhu. Lingvistika uurib keelt. Geomeetrias uuritakse kujundite omadusi. See on täiesti uurimata valdkond.
2. kuriteoga seotud asjaolusid välja selgitama ja kontrollima. See kaasus on antud uurida kriminaalpolitseile. Pangaröövi lugu uuriti kaua. Kohus uurib kõiki asitõendeid põhjalikult. Asja uurimata ei mõisteta kellegi üle kohut.

järele uurima
välja uurima. Püüdsin temalt järele uurida, mis vahepeal juhtunud oli.

läbi uurima
põhjalikult, kogu ulatuses läbi vaatama, läbi lugema, läbi töötama vms. Kõik võimalikud peidupaigad uuriti läbi. Laseb arstil end läbi uurida. Uuris lehe otsast lõpuni läbi. Suve jooksul uurisid arheoloogid läbi kolm kivikalmet. Taiga loodus on veel lõpuni läbi uurimata.

välja uurima
(vaadeldes, küsitledes) teada saama, kindlaks tegema, välja selgitama. Luurajad saadeti vastase kavatsusi välja uurima. Mine uuri välja, kes ta on. Püüdis tüdrukult ääri-veeri saladust välja uurida. *.. kumbki eelistas küsida, teise kohta võimalikult rohkem välja uurida .. H. Luik (tlk).

välja ‹adv›

1. seest, seestpoolt pealispinnale v. millestki ümbritsevast esile; millegi tagant, alt v. vahelt nähtavale; koosseisust, hulgast, seast ära. Maa seest kees välja allikas. Hiir pistis pea urust välja. Siit on vanu münte välja kaevatud. Uppunud tankerist voolas naftat välja. Hinga sügavalt sisse ja välja. Sai peksa, nii et veri tuli välja. Arst tõmbas tarkusehamba välja. Munast koorus välja tibupoeg. Puistas karbi sisu välja. Laps oli teki sisse mähitud, ainult ninaots paistis välja. Juubilar harutas paberist välja hinnalise vaasi. Kui süldiliha pehme, asusin konte välja puhastama. Kuu tuli pilveserva tagant välja. Urgitses kapi alt palli välja. Raamatu vahelt kukkus välja foto. Palun välja! (pöördumine õpetaja poole, kui õpilane tahab tunni ajal käimlasse minna). Ta arvati seltsi liikmeskonnast välja. Kogu Eesti, välja arvatud Tallinn 'peale Tallinna'. Astus parteist välja. Tihedas konkurentsis peab kehvem välja langema. Jätke viimane punkt päevakorrast välja. Okslikud lauad praagiti välja. || siseruumi(de)st, majast vabasse õhku, õue; kodust ära. Viis riided välja tuulduma. Tal õnnestus põleva maja aknast välja hüpata. Teelised jäid välja vihma kätte. Hea peremees ei aja säärase ilmaga koeragi välja. „Välja minu majast!” kähises poodnik. Rahvast vooris sisse ja välja. Karjane laskis loomad välja 'karjamaale'. Ema ja laps said kolmandal päeval haiglast välja. Üürivõlglane tõsteti korterist välja. Lähme täna välja 'näit. restorani' sööma. Sõber kutsus Epu õhtul välja 'jalutama, lõbutsema vms.'. || mingist piirkonnast ära, kaugemale. Seeneline ei osanud enam metsast välja minna. Aadam ja Eeva kihutati paradiisiaiast välja. Väekoondis murdis piiramisrõngast välja. Uus kosmoselaev oli välja saadetud. Peipsist voolab välja Narva jõgi. Sõitsime nädalavahetusel linnast välja 'maale, loodusesse'. Laev sõitis sadamast välja. Riik veab välja 'ekspordib' toiduaineid. Kodumaalt välja rändama 'emigreeruma'.
2. esineb ühendites, mis väljendavad teat. tunde-, iseloomu, harjumuste vms. avaldumisi. Ei oska oma nördimust, meelepaha, kibestumist välja elada. Nuta või silmad peast välja. Viska see poiss peast välja! Süda tahtis suure rõõmu pärast rinnust välja hüpata. Ajab niisama suust välja, mis aga pähe tuleb. Temas lõi välja isa iseloom. Nii kinnine, et iga sõna kanguta suust välja. || koos vastava verbiga osutab mingist hoiakust, harjumusest vabanemisele v. võõrutamisele. Suurtest ideaalidest on ta nüüdseks välja kasvanud. See hilinemise komme harjuta endast välja. Halvad harjumused tuleb välja juurida, rookida. *.. oma lapsest koolitan edevuse kohe alguses välja .. E. Rängel.
3. koos vastava verbiga märgib kellegi v. millegi ilmumist, millegi avalikkuse ette toomist, teadaandmist vms. Õhtul ilmusid välja sääsed. Ülikool pani välja kaks võrkpallinaiskonda. Kirjastus laskis välja kauni fotoalbumi. Millal su uus plaat välja tuleb? Pakuti välja palju uusi ideid. Romaanivõistlus on välja kuulutatud. Püüdis saladust välja uurida. Arst ei andnud ametisaladust välja.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingi olukorra, seisundi, oleku muut(u)misele. a. (seoses millegi lõpetamisega v. tegevuse katkestamisega). Auto sõitis vastu puud ja mootor suri välja. Lülitas raadio, televiisori välja. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'. *Orvi püüdis oma kuulmist välja lülitada, see ei õnnestunud. A. Beekman. b. (seoses seisundi, olukorra parandamisega). Kedagi hädast välja päästma. Haige toodi koomast välja. Rabeles kriisist välja. Mõtles, kuidas täbarast olukorrast välja pääseda. Pesupulber võttis plekid välja. c. (seoses seisundi, olukorra halvenemisega). Haiguse tõttu läks sportlane vormist välja. Komistamine viis mehe tasakaalust välja. Kampsun oli välja veninud. d. (kehaosade kohta:) sirgu; laiali. Sirutas jalad mõnusasti välja. Küünitab käe välja ning sihib. Kotkas laotas tiivad välja.
5. koos vastava verbiga märgib, kui kaugele, milleni miski ulatub v. läheb. Kui vaja, lähen kas või kohtuni välja. Kõik olid kohal, poisikestest peale kuni vanade ättideni välja. Teater mängib tragöödiatest alates kuni jantideni välja. *Pisut eemal läheb ta [= meri] rohekaks, siis ikka sinkjamaks ja sinkjamaks kuni kõige tumedamini välja. A. Sisask. || (ruumiliselt). Kuhu see rada välja viib? Siht jooksis välja kenale aasale. Jõudsime suurele teele välja. Ratturid sõitsid puhkamata Põlvani, Põlvasse välja. Haav ulatus kondini välja. || (ajaliselt). Töötas tihti südaööni välja. Põud kestis septembri keskpaigani välja. See taat elab küll saja aastani välja.
6. koos vastava verbiga rõhutab objekti ammendatust, tegevuse, protsessi tulemuslikkust v. lõpetatust. Etendus on täiesti välja müüdud. Selle suvega jõudsin end korralikult välja puhata. Arvutas tulumaksu täpselt välja. Haigus tuleb põhjalikult välja ravida. Suusataja sõitis välja rajarekordi. Riigis on oma rasketööstus veel välja arenemata. Aja jooksul kujunes kauplusel välja oma klientuur. Nüüd on ka pööningukorrus välja ehitatud. Toit jagati välja. Süüdlane jäigi välja selgitamata. Ohustatud liigid võivad kergesti välja surra.
7. ‹ühendverbi osana› näit. välja kasvama, välja kutsuma, välja käima, välja laduma, välja lugema, välja mängima, välja nägema, välja paistma, välja panema, välja pidama, välja rääkima, välja tegema, välja tooma, välja tõmbama, välja töötama, välja venitama, välja õmblema

endast ~ enesest välja minema, endast ~ enesest välja viima vt enese

jalad kõhu alt välja vt jalg

kastaneid tulest välja tooma vt kastan

(kas või ~ lausa) nahast välja pugema ~ ronima vt nahk

(kas või) nahast välja hüppama vt nahk

kivist vett välja pigistama vt vesi

kuradit peltsebuliga välja ajama vt kurat

lapsekingadest välja kasvama vt lapseking

(nagu ~ kui) tuld välja ajama vt tuli

(oma) hinge välja valama vt hing [1]

(oma) silmi peast välja nutma vt silm [-a]

ots otsaga välja tulema vt ots [-a]

pahema jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

pinde välja ajama vt pind [pinnu]

reast välja lööma ~ viima, reast välja langema vt rida

rivist välja lööma ~ viima, rivist välja langema vt rivi

rööpast välja lööma ~ viima, rööpast välja minema vt rööbas

[kellelgi] silmi välja kratsima vt silm [-a]

suust välja ajama vt suu

sõjakirvest välja kaevama vt sõjakirves

teeb üks ~ ühe välja vt üks

vaime välja kutsuma vt vaim

vaost välja viima vt vagu

vasaku jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

vedru(t) välja viskama vt vedru

verest välja viima ~ lööma, verest välja minema vt veri

võrku välja heitma vt võrk

õnge välja heitma vt õng

(ühest) kõrvast sisse ja teisest välja laskma, (ühest) kõrvast sisse ja teisest välja minema vt kõrv